Uus kodu

Esimene emotsioon

Eskisse jõudes ootasid meid ees Jane (meie kursaõde Eestist, kellega üürime koos korterit), Huseyin - minu uus elukaaslane - ja Melih - Priidu korterikaaslane, kes näeb välja nagu tüüpiline türklane ehk meenutab Scari ühest mu lemmikfilmist Lion Kingist. Linn jäi esmapilgul silma 5-9 kordsete majadega, kuid mitte n-ö vene ajal ehitatud stiilis. Koju jõudes viskasin asjad oma tuppa, mis on suhteliselt korralik ja tundub olevat suurem kui Tartu kodu kõige väiksem tuba. Tegime çay’d ehk teed, mida juuakse Türgis iga ilma ja olukorraga. Kui Priit ja Jüri (ka üks kursakaaslane) meile jõudsid, oli teejoomine juba alanud. 

Kui Kemeris olid hinnad väljas kolmes eri vääringus, siis Eskis seda ei tehta, sest tegelikult on ju siin vaid üks ametlik raha ja see on Türgi liir.

Crazy adventure

            Mina, Priit ja Jüri läksime linna kaema (Jüri on siin juba mõned päevad viibinud), jõime nende juures kolme peale 2 õlut ja suundusime otsisima nende korterikaaslast, kes oli sõpradega kuskil pubis. Ilma raskusteta leidsime neli noort kohalikku üles. Jõudsin järeldusele, et ka siin väga korrektse inglise keelega miskit peale pole hakata. 
            
           Erinevus Eestiga on see, et nende nimed tähendavad midagi. Seltskonnas oli Vulkaan, Õhtune taevas jne. Kui nad teada said, et minu nimel polegi tähendust, olid nad üllatunud. Asja arutati ja õhus oli erinevaid nimesid, konsensusele jõuti aga just nimelt selles – crazy adventure. Niisiis ei pea ma enam häbist silmi maha lööma, vaid võin uhkusega teatada, mis peitub mu nime taga!